Esimene nädal seiklusi seljataga...

Otsustasin, et ma ei saa oma eelkäijast Signest kuidagi kehvem olla...:P seetõttu alustan ka blogimist! Teretulemast jälgima Sirtsu Saksa seiklusi :)

Täpsemalt, umbes nädal tagasi, 22.juulil pakkisin mõned tähtsamad asjad (4 kasti + 2 kohvrit) autosse ja alustasime koos Virgoga sõitu saksa poole. Esimene sõidupäev möödus meil ilma suuremate sekeldusteta, ning umbes kaheksa paiku jõudsime oma esimesse ööbimiskohta Kaunases - hotelli Magnus. Kuigi Kaunase taevas oli ähvardavalt tume, otsustasime siiski jalutama minna...ning saime loomulikult läbimärjaks:) Millegipärast oli mul just tol õhtul vaja ka kekutada oma riidest kingadega, kuid õnneks nad vihmas suurt kahju ei saanud:)

Pühapäeval asusime läbima Poolat, ning meie (Virgo) planeerimine pidas paika - pühapäeval oli seal suhteliselt normaalne liiklus...sõime lõunat Varssavis (kus oli samuti kole ja külm ilm) ning jätkasime sõitu piiri poole. Suhteliselt piiri ääres enne Saksamaale jõudmist on Poolas ka mõned kiirteed (mis on muidugi maksustatud iga 40 km järel), ning oma esimest kiirtee maksu makstes tahtsid Poola ametnikud mu pangakaarti konfiskeerida. Põhjuseks olevat nende tobe makseterminal, mis ei küsi pin koodi. Kuid, kuna see käsib kaardi ära võtta ja Eesti pangakontorisse saata postiga, siis nemad pidavatki nii tegema...ci 20 minutit seletamist, SEB kontorisse helistamist ja muud tsirkust päädis sellega, et kaart on mul endiselt taskus...kuid järgmises punktis ma sellega maksta enam ei julgenud...ülejärgmises aga proovisin - ja kõik toimis hästi:) Õhtuks jõudsime Poznani.

Kolmandal päeval sõitsime põhiliselt mööda kiirteed (vahelduvates vihmahoogudes) ning õhtuks jõudsime Nürnbergi. Täpselt kell 16.55 parkisime maja auto ette, kus oli kell 17.00 lepitud kokku korteri vaatamine. Kahjuks aga selgus, et see tuba oli möbleerimata. Peale seda sõitsime Erlangenisse üht teist tuba vaatama, kuid selle maja omanik (vanem tädi) ütles, et talle ei meeldi eriti naissoost üürilised. Peale seda leidsime ööbimiskoha mingisuguses väiksemas külas, ühe tädi juures keldris:P Tädi oli väga pealetükkiv ja pakkus oma keldrituba mulle 250.- euriga, väites, et igal pool mujal on väga kallis...ja et sellise raha eest midagi ei leia. Õnneks leidsime küll ja hetkel elan 290.- euro eest imeilusas vaikses eramajade-ridaelamute rajoonis, koos ühe Pumas töötava 27 aastase Miaga. Korter on imeilus, autole on maja all garaazis oma parkimiskoht, pood on lähedal, internet toimib jne...siin on isegi nõudepesumasin, mida mul Tallinnaski polnud:)

Kuna elukoht sai Adidasele suhteliselt lähedal, siis ostan ära ka Signe jalgratta. Ülejärgmisest nädalast saan alustada jalgrattaga tööl käimist! Superb! (Loodame selleks ajaks ka ilmade paranemist, sest siiani on siin olnud kohutavalt kehvad ilmad)

No ja mis siis veel, vahepeal oli meil paar vaba päeva, mille jooksul käisime Alpides. Sõitsime õhurongiga 1600 m kõrgusele (sõna otseses mõttes pilvedesse sest oli väga pilvine päev), ning tulime sealt jala alla (ci 1000 m langust võrdus 10 km kõndimist). Nii et oma Stamina linnukese olen sel nädalal kenasti välja teeninud :P

Siis käisime Chiemsee järve keskel Härrade saarel (sõitsime sinna laevaga, mille nimi oli Berta:P), kus oli kunagi mungaklooster, ning külastasime König Ludvig II lossi (samal saarel). See lugu oli iseenesest väga naljakas, sest selgus, et Ludvig oli suur Prantsuse kuningasoo austaja, ning rajas oma lossi mitmeid tubasid, mis immiteerisid Versailles`lossi. Nendes ruumides ei pidanud ta kunagi ühtegi pidu, vaid jalutas üksinda öösiti (tema jaoks süütasid 30 teenrit ci 2000 küünalt iga öö). Lossi ehitamine ajas kuninga peagi pankrotti ning ta suri üsna noorelt (40 aastasena). Olles tühistanud oma ainsama kihluse, polnud tal ka järeltulijaid. Vott selline kentsakas kuju oli kuningas Ludvig II. Aga Chiemsee järves on naistesaar ka, kus kunagi elasid nunnad. See on aga üpris pisike ja seal polevat midagi nii põnevat vaadata.

Enne tagais-minekut käisime ära ka oma lemmiku alpi järve ääres:) seekord oli aga ilm nii vihmane, et saime ainult vaadata...ehk siis järgmisel korral saame jälle sisse sulpsata.

Sõit tagasi Münchenist Nürnbergi kestis meil  2,5h asemel 6 tundi, kuna Saksas algas suur koolivaheaeg, ning kõik ruttasid kusagile puhkama. Saime tunda seega kiirteid, mis polegi nii väga kiired:P Kirjutasime alla üürilepingule, ning täna tuulasime mööde poode otsides mulle madratsit ja muud eluks vajalikku. Saksa poed ajavad praegu veel natuke segadusse, näiteks ei ole ma siiani ühestki poest tavalist soola leidnud...aga küllap ma peagi harjun:)

Mia on hetkel kusagil sõidus ja tuleb homme õhtul hilja. Seniks aga puhkan ja naudin rahulikku nädalavahetust enne järgmise nädala uusi seklusi:)

Esimene postitus tuli nüüd küll hirmus pikk, aga neile, kes lõppu jõudsid - Auf Wiedersehen ja Grüss Gott, ning kohtumiseni järgmisel nädalal:)